February 27, 2011

Hautatud seakõht hiinapäraselt



Rammus ja aromaatne sealiharoog, mille poole ma ilmselt ilma sealihakuuta vaadanud polekski. Nüüd külmal veebruaripäeval isutas küll. Tähtaniisi ja kaneeli maitse karamelliseeritud saekamara juures pole just kõigile meeltmööda. Minu lauanaabritest nii mõnigi pööritas silmi ja kehitas õlgu, kuid söömata ei jätnud keegi. Mulle meeldis enim selle roa aromaatsus. Hõrk idamaine aroom hõljus köögis veel pikalt peale küpsetamist, maitse nii võimas polnudki, sellel väidetavalt Mao Zedongi lemmiktoidul, raamatust „Maailma Köök“




800g- 1 kg seakõhtu
1 spl õli
2 spl suhkrut
3 spl heledat sojakastet
3 spl tumedat sojakstet
3 cm jupp värsket ingverit
2 tähtaniisi
1 kaneelikoor
1 suur punane tšilli
vett
rohelist sibulat

Aja wokpannil vesi keema, siis vähenda kuumust. Pane seakülg pannile ja keeda madal kuumusel 3-4 minutit. Nõruta seakõht ja jahuta veidi. Loputa pann ja pane tagsi pliidile. Lõika seakõht 2 cm kuubikuteks. Kuumuta pannil õli ja sulata selles suhkur. Kui suhkur hakkab karamellistuma, siis lisa sealihatükid nahapool all ja prae mõni minut, kuni nahk hakkab karamellistuma.

Lisa pannile sojakastmed, ingver, tähtanis, kaneel ja hakitud tšilli. Kuumuta veel ja lisa vesi nii, et liha on kaetud. Kuumuta keemiseni ja alanda temperatuuri. Hauta sealiha madalal kuumusel tund, kuni liha on pehme.

Tõsta liha vahukulbiga välja ja pane kõrvale. Keeda kastet, kuni see on muutunud siirupiseks ja paksenenud, siis maitsesta vajadusel lisa soola või hoopis suhkrut. Sega juurde hakitud roheline sibul, jättes osa kaunistuseks. Vala liha pannile ja kuumuta korraks. Serveeri riisiga.



February 26, 2011

Jäine tort ja sinised unistused


Jäätisekook on nagu see lõputu talv, külm ja karge. Siiski, ehk sulab see kargus peagi me ümbert, nii nagu juhtus minu tordiga, kui kauemaks unistavalt limpsima jäin. Talvisest piparmündist ma piisavalt maitset välja ei pressinud, pidin kommipuru appi võtma. Unistan vaikselt endamisi, kuidas see kook maitseb kaunil suvepäeval, kui rukkililled vaasis ja piparmünt peenralt nopitud...

4 dl vahukoort
4 dl piima
4 munakollast
kaks peotäit piparmündilehti
1 tl vanilliekstrakti
100 g tumedat šokolaadi
2 spl purustatud piparmündi-šokolaadikaramelli (Fazer)

5 muna
3 spl suhkurt
5 spl jahu
100 g šokolaadi

Esmalt valmistasin jäätisesegu. Valasin koore ja piima potti ja lasin keema. Noppisin piparmündilehed varre küljest ja asetasin keeva piima sisse. Tõstsin poti tulelt ja lasin pool tundi tõmmata. Kuna maitse on talvisel piparmündil vaevu aimatav, ei hakkanud ma neid lehekesi välja kurnama, jätsin kõik sisse. Vahustsin munakollased suhkruga heledaks vahuks. Kuumutasin piima-koore segu uuesti keemiseni ja hakkasin seda tasahaaval segama munasegusse, segu pidevalt liigutades. Lõpuks kallasin kogu piima-koore segu munakollaste juurde ja kuumutasin madalal temperatuuril umbes 5 minutit, kuni segu paksenes. Segasin juurde vanilliekstrakti. Jahutasin segu ja lasin üle öö külmkapis seista. Järgmisel päeval jätkasin jäätise tegu masinaga. Hakkisin šokolaadi peeneks ja segasin selle poolvalmis jäätise juurde masinasse. Samal ajal lisasin ka purustatud piparmündikaramelli, et mündi maitset tugevdada. Karamellist oli kasu, maitset tuli juurde ja karamelli krõbedus jäätise sees liigselt tomineerima ei jäänud.

Jäätisemasina surina saatel valmistasin šokolaadibiskviidi. Eraldasin munakollased valgetest ja vahustasin suhkruga. Sulatasin šokolaadi vesivannil ja segasin munasegu hulka, juurde sõelusin jahu. Viimasena segasin juurde vahustaud munavalged. Küpsetasin ahjuplaadil biskviiti 10 minutit. Lasin veidi jahtuda ja lõikasin 20 cm koogivormi põhja järgi rigi. Katsin koogivormi põhja küpsetuspaberiga tõstsin biskviidist ringi vormi põhjale ja lõikasin koogivormi serva kõrgusega 2 riba. Ääristasin koogivormi servad biskviidiga ja kallasin valmis jäätisesegu vormi. Lasin koogil sügavkülmas paar tundi seista . Enne serveerimist tõstsin toatemperatuurile 20 minutiks pehmenema. Kaunistasin kuivatatud rukkilille kroonlehtedega.


Idee siit

February 25, 2011

Isamaalised ampsud metsast, merelt ja sahvrist





Seenesalat


kuuseriisikaid omas mahlas( peotäis või paar)
2 šalottsibulat
2 hapukurki
1 dl hapukoort
soola
pipart
peterselli

Hakkisin kõik komponendid peeneks ja segasin eelnevalt nõrutatud hapukoorega.





Kiluleib munaga

100g kilufileed
80 g toorjuustu
murulauku
1 muna
paar viilu rukkileiba

Mikserdasin kilu, toorjuustu ja murulaugu ühtlaseks pastaks. Keetsin muna ja purustasin kahvliga.
Lõikasin leivaviilud väikesteks ruutudeks ja tõstsin peale kilupasta. Raputasin peale purustatud muna.



Tursk kartulipliinidel

200 g suitsuturska
2 väikest šalottsibulat
1 hapukurk
2 dl nõrutatud hapukoort( kasutasin Nopri oma)
soola
pipart

5 kartulit
1/2 dl piima
2 muna
4 spl jahu
1 spl võid
soola

õli ja võid praadimiseks

Puhastasin kala ja pudistasin kaussi. Hakkisin sibula ja kurgi peeneks. Segasin kõik ained nõrutatud hapukoorega. Jätsin salati külma maitsestuma.

Keetsin kartulid pehmeks ja purustasin koos piimaga. Jahutasin. Eraldasin munakollased valgetest. Segasin juurde lahtiklopitud munadkollased, jahu ja sulatatud või. Viimasena segasin juurde vahustatud munavalged. Maitsestasin soolaga. Panin segu väikesesse kilekotti, lõikasin nurga maha ja pigistasin väikesed törtsud kuumale pannile või ja õli segusse. Praadisin keskmisel kuumusel pliinid kuldseks. Lasin jahtuda ja serveerisin koos tursasalatiga.

Elis on kirjutanud pliinidest ja suitsutursast nii.





Sõir rukkileival


Sõir


Suhtusin sõira üsna leigelt, kuni sain maitsta Tuuli tehtud lausa jumalikku pehmet toorjuustu-laadset sõira. Saidafarmi kohupiimast olen juba pikemat aega sõltuvuses, niisiis asusin tegutsema



500 g Saidafarmi kohupiima
1 l toorpiima (Pajumäe)
50 g võid
2 muna
5 küünt küüslauku
1 tl soola
peotäis hakitud maitserohelist
(koriandrit, murulauku ja rohelist sibulat)


Panin piima potti keema. Segasin kohupiima ühtlaseks ja valasin keeva piima sisse. Kuumutasin kuni vadak hakkas kohupiimast eralduma, see toimub juba paari minuti jooksul. Vadak on kollakas läbipaistev vedelik, mis tekib kalgenduva kohupiimataolise massi vahele.
Eemaldasin poti tulelt ja tõstsin massi sõelale nõrguma. Nõrutasin umbes 15 minutit. Sulatasin potis või ja segasin juurde kohupiimamassi.Segasin läbi ja lisasin lahtiklopitud munad. Hakkisin küüslaugud ja maitserohelise ning lisasin massile. Maitsestasin soolaga. Kuumutasin veidi, kuid keema ei lasknud. Laotasin marli kausile ja tõstsin segu sisse. Lappisin marli otsad peale ja jätsin kerge vajutuse alla ööpäevaks külmkappi nõrguma.

Minu sõir sai hästi kreemine, pigem määritav, kui lõigatav. Maitseb parim värskel kodusküpsetatud leival.

February 23, 2011

Salvei ja sidruniga kana


Juba mõnda aega hõljuvad siin virtuaalruumis õisked ja oodid õnnelikele kanadele. Ei saa minagi olla õhkamatta,vabalt jooksnud kanake on lihtsalt imeline. Kauni, heas toonuses kanailuduse tükeldamiseks pole ka veel minu kööginuga tõusnud. Olen küpsetanud toekad talukanad siiani kõik tervelt ja võtnud vastu komplimente sööjatelt. Limpsinud ka viimse kondi puhtaks, et väärt kraam kõik kätte saada. Ega see suurepärane lind valmistamiseks imenippe ei vajagi, piisab ka soolast-piprast. Mina sokutasin siiski kanale nahavahele võid ja ürte, kõhtu toppisin paar sidrunit. Nii moodustus pannile maitsev leem, milles juurikad end mahlaseks ja aromaatseks küpsetasid.




1 terve kana
100 g võid
peotäis salveid
6 küüslauguküünt
soola, pipart
2 sidrunit

300 g kõrvitsat
1 pataat
2 porgandit



Hõõru kana soola ja pipraga seest ja väljast kokku. Haki küüslauk, salvei ja sega toasooja võiga. Suru sõrmed ettevaatlikult kana naha alla, tõmba õrnalt nahk lihast eemale. Ära nahka katki tee! Kui nahk kenasti kana seljas lotendab:) pista maitsevõi kanale naha alla ja suru laiali, et jaguneks ühtlaselt. Pese sidrunid hoolega ja lõika sektoriteks. Säti sidrunid kana kõhtu. Et kanale paremat kuju anda võib ta enne ahjupanekut siduda. Küpseta kana esmalt 230 kraadi juures 30 minutit, siis lisa ahjupannile hakitud juurviljad(porgandi-rattad tuleb õhemad lõigata või varem ahju pista) alanda kuumust 200 kraadini ja küpseta veel 30 minutit, kuni lind on küps ja juurviljad pehmed.



Vaata veel:

Krõbeda nahakooriku all õnnelik ahjukana à la Thomas Keller
Assüüria kana sumahhi ja jogurtiga
Ahjukana sidruni ja ürtidega
Geniaalne kana-lihtsuses peitub väga suur võlu

February 22, 2011

Sealiha- satay maapähklikastmes


Käre pakane ei lase lihahimul vaibuda. See eest suur kevade ootus sunnib anuvalt Aasia poole kiikama. Minu tähelepanu pälvisid kookospiimas marineeritud sealihavardad Gordon Ramsay raamatust „Maailma köök“. Liha muutub kookospiimas marineerides eriliselt õrnaks ja pehmeks, aga parim osa roa juures on maapähklikaste, vürtsikas ning tummine. Juurde pole enam vaja muud, kui kausitäis rohelist salatit. Meie grillisime vardaid sütel(mitte lumehanges, vaid soojas köögis kaminas), kuid sama hästi saab need ahju pista ja usun, et 15 minutiline küpsetusaeg on piisav. Sealiha asmel sobib kasutamiseks veel ka, kas kanaliha, loomaliha või krevetid.



sea sisefileed
2 dl kookospiima
3 cm jupp värsket ingveri
1 sidrunheina vars
1 tl kurkumit
2 tl koriandrit
2 tl vürtsköömneid
meresoola
värskelt jahvatatud musta pipart
1-2 tl demerara suhkrut

õli pintseldamiseks

Lõikasin liha diagonaalselt peenikesteks ribadeks. Segasin kõik komponendid välja arvatud õli kausis kokku, lisasin liha ja jätsin 5 tunniks marineeruma. Panin ka pambusvardad likku, et need hiljem põlema ei süttiks. Hiljem lükkisin liha varrastele ja grillisin sütel kummaltki poolt u 3 minutit. Enne grillile sättimist tuleks vardaid õliga pintseldada.



Maapähklikaste

100 g kooritud maapähkleid
2 dl kookospiima
3 sl punast karripastat
meresoola
1-2 sl heledat muscovado suhkrut
poole laimi mahl

Peenestasin maapähklid köögikombainis.Kuumutasin kookospiima potis, kuni õli hakkas eralduma, siis lisasin karripasta ja kuumutasin.
Segasin juurde soola, suhkru, laimimahla ja keetsin tasasel tulel kuni kaste paksenes. Kui kaste saab liiga paks võib veidi vett lisada, mina ei lisanud. Tõstsin kaussi ja lasin jahtuda.

February 20, 2011

Kohupiimakook biskviitpõhjal


Seda kooki sain maitsta Setumaal Kolme Sõsara juures. Lahked õekesed pakkusid paaritunnise jutuajamise juurde hõrke koduseid roogasid ja õhkõrna kooki. Sõsaratel on roosilised unistused, mis oma kodukohaga seotud, kuid nähes ja kuuldes nende ettevõtlikkusest olen päris kindel,et need ainult unistusteks ei jää. Vanker on juba veerema lükatud. Loodan, et juba õige pea on Setumaal ringi uidates võimalik leida oluliselt rohkem mõnusaid ööbimispaiku ja maitsta ehtsat setu toitu, seni saab õekestelt ehtsat Setu cateringi tellida.

Eks ma tahtsin seda õdede köögis kogetud lummust pikendada ja seepärast koogi ette võtsingi. Veidi untsu keerasin oma koogi siiski, kuna hindasin sulanud marjad silma järgi üsna kuivadeks ja jätsin tärklise lisamata. Muidugi oli see viga ja kook ei kerkinud nii kohevaks nagu lootsin, sest küpsemisel eraldub külmutatud marjadest ikkagi liigselt vedelikku:( Niisiis kõigile teadmiseks ja iseendale meeldetuletuseks, tuleb kasuta alati tärklist, kuni pole veel värskeid marju, aga ega need värskedki tulemata jää.




Põhi

2 muna
2 spl sukrut
2 spl jahu

Täidis

600 g Nopri kohupiima
360 g Nopri hapukoort
1,5 dl suhkrut
4 muna
200g marju(kui kasutad külmutatud marju lisa 2 tl tärklist)

Vahusta munad sukruga. Lisa jahu ja sega tainas ühtlaseks. Kata 26 cm vormi põhi küpsetuspaberiga ja kalla tainas vormi. Kalluta vormi edasi tagasi, nii jaotub tainas ühtlaselt. Küpseta põhi kuldseks, selleks kulub umbes 10 minutit. Lase jahtuda, samal ajal sega täidis. Klopi suhkruga lahti munad, sega juurde kohupiim ja hapukoor. Vala tainas jahtunud põhjale ja puista peale sulatatud marjad, mis on eelnevalt tärklisega segatud!!! Küpseta 180 kraadises ahjus 1 tund ja 15 min. Jahuta!

February 17, 2011

Bacalaod maitsmas


Restoranivahetused on poulaarsed kogu maailmas. Tihti võib nii mõnegi suurlinna söögikoha menüüd lahti lüües, leida sealt märget ka gastroleeriva koka menüü kohta. Üha enam kogub see trend populaarsust ka siinmail. Krebsegaarden käis külas MEKKis.

Krebsegaarden on restoran ja kunstigalerii Kopenhaageni vanalinnas. Restorani eripäraks on kujutavat kunsti ja toidukunsti ühildamine niisugusel moel, et restoranis pakutav toit on inspireeritud galeeris parasjagu eksponeeritavatest kunstiteostest.

Eesti moodne kunst ja MEKKi Moodne Eesti Köök olid Taanis restoranis Krebsegaarden vaatamiseks ja maitsmiseks varasügisesel toidufestivalil.

Nüüd on Taani maitsed end tutvustamas restoranis Mekk. Kuni 23. veebruarini on Krebsegaardeni peakoka Carsten Korsnesi taani-teemalise õhtusöögi menüü saadaval. Juurde on sobitatud kokteilid Tšiili päritolu Barbara Bascunani poolt, kes oma kahe vennaga peab Kopenhaagenis populaarset latino kokteilibaari ja kööki Barbarellah.



Minu poolehoiu maitstud õhtusöögil võitis soolatursk ehk Bacalao ja olgu öeldud, et ma pole just suur Bacalao fänn. Carsten oli tugevalt soolase kala sobitanud tomatikastmega (mille keetmiseks kulub kaks päeva) ja hapukoorega. Tummine kaua kokkukeedetud magus hapukas maitse vastandus tulise soolakusega ja selle kõik mähkis oma siidisesse embusesse meie hea hapukoor, kreemine, pehme ja malbe. Väga lihtsad selged ja tugevad maitsed moodustasid hea harmoonia, mille kroonis omakorda kokteil Burbon Sour (viski, laimimahl, suhkur ja munavalge). Kõlab küll uskumatult, kuid koketil andis roale väga huvitava ja omapärase nüansi.

Ainuüksi see käik on väärt MEKKi minemist ja oma maitsemeeltega katsetamist, kuid kogu neljakäigulise õhtusöögi hind koos jookidega(valida on kas veinide või kokteilide vahel) on 44 €, mis on ühe maitsküti jaoks ahvatlev pakkumine küll.

February 16, 2011

Taipärane koha


Kui väljas paugub pakane sirutan köögis automaatselt käe ingveri, küüslaugu ja tšilli järele. See kooslus toimib alati ja tagab mõnusa soojatunde. Langev termomeetrinäit ei kohutagi enam. Retsept on ammu kuskilt ajakirjasabast maha kribatud ja autentse tai retseptiga ilmselt tegu pole. Küll aga on ingver, tšilli, küüslauk, sidrunhein ja laim komponendid, mis tai köögile viitavad, seepärast siis taipärane:) Soojendab piisavalt karge põhjamaa karmides oludes.



1 koha
6 küüslauguküünt
5 cm jupp ingverit
2 tšillit
1 sidrunheina vars
1 laim
paar salatilehte
värsket koriandrit
250 g riisi
2 spl õli
1 väiksem ananass
250 g kooritud ja keedetud krevette




Puhasta kala ja lõika pea otsast ja tükelda. Haki küüslauk, tšilli, ingver ja sidrunhein peeneks. Riivi laimi koor ja pressi välja mahl. Vala laimimahl kaussi ja sega juurde pool hakitud maitsetaimedest. Hõõru kalatükke soolaga ja pane laimimahla ja maitsetaimede segusse.

Loputa ja keeda riis pehmeks. Kuumuta pannil õli ja prae selles kergelt ülejäänud ingveri, küüslaugu, tšilli ja sidrunheina ribasid. Lisa juurde keedetud riis. Kuumuta veidi ja lisa krevetid ning tükeldatud ananass. Kuumuta veel minut aega, tõsta tulelt ja sega juurde hakitud koriander.




Kata bambusest aurukarbi põhi salatilehega, aseta peale kalatükid ja kalla juurde laimimahla ja maitsetaimede segu. Puista juurde riivitud laimikoort. Aseta auruti wokpannile või laiemasse potti, mille põhjal on veidi keeva vett. Vesi ei tohi kalani ulatuda. Kata auruti kaanega ja auruta kala 5 minutit. Serveeri koos riisiga.

February 9, 2011

F-hoone


Kõik, kes mõnulesid heameelest vaadates filmi „Soul Kitchen“ võivad oma sammud seda telliskivi tänavale. Sealses loomelinnakus on juba mõnda aega avatud sarnase miljöö ja tunnetusega tehtud söögikoht. Avaras tööstushoones on restoraniks kujundatud mitu suurt saali. Kogu inventar on taaskasutusest, elamas oma uut ja huvitavat elu. Põnev tundub olevat ka külastajatel, kes suure ruumi tihedalt ja pidevalt täidavad. Vaatamata sellele, et paik ei jää minu tavapärastele liikumisringile, olen mingi sinna juba mitmel korral sattunud. Põhjuseks lahe atmosfäär ja hea toit. Esmapilgul tundub menüüd lugedes, et jälle pardid, lambad miks neid siin just sööma peaks? Vastuse annab rustikaalne taldrikutäis lambaraguu ja sooja kruubisalatiga, just sellist kõhutäit külmal talveõhtul siit otsima tulingi. Saadaval on ka kotlett, võileivad ja pastad. Suppidest, salatitest ei jää ka soovijad ilma. Esimesel külastusel jõudsime kohale veidi enne köögi sulgemist, kuid päris tühja kõhuga jääma ei pidanud, ainult heeringas minu tellitud peedi-carpacciol oli kiiruga panemata jäänud või sootuks otsas. Päris täpselt ei saanud aru ( loe: ei olnud kuulda) teenindaja seletusest, kui heeringa kohta pärisin. Lauad oli juba kokku lükatud ja DJ täitnud hiigelruumi omapoolse panusega. Eks ma võin seda heeringat ka teinekord maitsta ju. Õhukesed peediviilud, vutimunade, hapukoore ja rosmariinileivakestega olid niisamagi nauditavad. Lisa toiduelamusele pakkus hoopis söömine taldrikute ja nugade-kahvlite kõlina saatel, mis samuti DJ taktis tšillisid:)

Argisel lõunal köitsid minu tähelepanu bruschettad. Minu kõrged punktid lähevad: Brie juustu, rosinasinepi ja kõrvitsapestoga leivakatetele. Kookosesupp oli hea vürtsikas soojendaja, meeldis, et oli nimetatud lihtsalt kookosesupiks. Krevetid võib tellimata jätta, juurviljadega maitseb kõige paremini ja ei teki võrdlust Tom Khaga. Pavlova valmistamist peaks meeskond siisk veel harjutama, võib olla päästab siinkohal märts, kui uus kevadine menüü troonile tõuseb. Hinnad on igaljuhul kliendisõbralikud ja viimast eurosenti kliendilt välja ei pigistata. Kuuldavasti jääb ka edaspidi kõige kallim roog 8.30 piiridesse.
Menüüga saab tutvuda nende FB lehel.



February 3, 2011

Blogist välja

Nii. Nüüd on siis see hetk, kus tarvis virtuaalmaailma kaitsvast rüpest välja tulla. Nimelt astun ma koos teiste toidublogijate Mari-Liisi, Liina, Tuuli, Aeda, Profa, Kätrini, Katrini, Elise ja Ragnega teie kriitiliste pilkude alla sel nädalavahetusel kaheks päevaks loodud pop-up kohvikus Blogi. Tahame teid veenda, et see pole ainult tühipaljas vahutamine ja butafooria, mida me oma blogides pakume, vaid täitsa söödav kraam. Ja me ise ka lihast ja luust inimesed, nii tavalised ja kõik omamoodi erilised. Kohvik on avatud Solarise keskuses 5. ja 6. veebruaril kella 12-st kuni kaupa jätkub. Olude sunnil sai kohviku menüü üsna koogirohke, nii et saab suu magusaks. Olete kõik oodatud ja lahkesti palutud uudistama, sööma ning juttu puhuma.
Mina pakun kohvikus šokolaadikooki. Kuidas ma seda täpselt tegin saab näha järgnevast klipist.
Peab tõdema, et kaamera teisel pool tunnen ma ennast märksa paremini, aga eks elus peab ikka proovima erinevaid asju, et jõuda endas selgusele:)

Kohtumiseni Solarises!